Mootorsõidukimaksu seadus jõustub 1. jaanuarist 2025. Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast – aastamaksust, mida hakkab seaduse järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasust, mida hakkab koguma Transpordiamet. Mootorsõidukimaks hakkab laekuma riigieelarvesse.
Aastamaksu hakkab mootorsõidukiomanik tasuma iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baas-, massi- ja CO2 eriheite osast. Kaubikutel koosneb see baas- ja CO2 eriheite osast ning mootorratastel mootori töömahust. Aastamaksu määr hakkab sõiduautodel ja kaubikutel sõltuma ka sõiduki vanusest. CO2 andmete puudumisel võetakse maksusumma arvutamisel aluseks seadusest tulenev valem, milles arvestatakse sõiduki võimsust, tühimassi, vanust ja vajadusel mootorikütuse liiki. Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile aastamaksu arvutamiseks ja kogumiseks vajalikud alusandmed.
Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris esmakordse registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, mida tehakse alates 01.01.2025, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Tasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Vanusevähendus liigub lineaarselt kuni esmasest registreerimisest möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.
Arvuta oma sõiduki maksud: Mootorsõidukimaksu kalkulaator.
Allikas: Transpordiamet
